Kuidas aidata last, kellel on lühinägevus?
Pro Optika eksperdid selgitavad, kuidas seda teha.
Laps võib kannatada müoopia all näiteks siis, kui näeb selgelt raamatut lugeda, kuid rattaga sõites on kaugemal asuvad objektid udused. Müoopia tekkeks on kaks põhjust: silma liiga tugev valgusmurdmisvõime või silmamuna liiga piklik kuju. Laste silmad kasvavad kõige kiiremini kuni 10-aastaseks saamiseni ja sel ajal areneb ka müoopia ehk lühinägevus kõige kiiremini. Lühinägeva lapse miinustugevus ja silmapikkus kasvavad edasi kuni teismeea lõpuni (keskmiselt 16. eluaastani). Sel perioodil on müoopia arengu pidurdamine võimalik ja hästi oluline, et vältida tulevikus silmahaiguste tekkeriski.
Miks tekib lastel lühinägevus?
Lühinägevuse riskitegureid on palju, näiteks geneetilised. Lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, on suurem risk lühinägevuse tekkeks. Samuti soodustab arenevatel silmadel müoopia teket tänapäevane eluviis. Lapsed viibivad rohkem tubases keskkonnas, seega keskenduvad nad rohkem läheduses asuvatele objektidele, loevad – vaatavad ekraane liiga lähedalt. Pilku fokuseeritult lähedal hoides teevad silmad pidevalt pingeolekus tööd. Tihti unustavad lapsed end ekraanide ette pikkadeks tundideks, pakkumata silmadele puhkehetki. Seetõttu harjub silm rohkem lähedal asuvate objektide vaatamisega ning selle tulemusel silmamuna kasvab, mis omakorda põhjustab lühinägevust ja raskendab kaugete objektide selget nägemist.
Jälgimine on oluline
On tõestatud, et optiliselt on müoopiat võimalik aeglustada ja kontrollida spetsiaalsete lisatugevustega prilliklaasidega, kontaktläätsedega või uneläätsedega ehk ortokeratoloogiliste läätsedega. Abistavate toodete eesmärk on murda rohkem kõrvalisi valguskiiri ning suunata need võrkkesta ette nii, et silmadel puudub vajadus silma taha tekkinud fookuspunkti tõttu kohaneda ning pikemaks kasvada.
Spetsiaalsed müoopiat aeglustavad vahendid kirjutab välja optometrist, kes annab ka juhised järgmisteks sammudeks ning elustiilist tulenevate harjumuste muutmiseks. Sellepärast on oluline käia kontrollis ka kooliaasta keskel, et vajadusel kiiresti lisameetmed kasutusele võtta. Pidurdades müoopia arengut 40–50% ulatuses, muutub lapse prilliretsept väiksemate astmetega, seega kohaneb ta kiiremini uute tugevustega.
Pro Optika meelespea, kuidas lühinägevusega last aidata
1. Veendu, et laps veedab igapäevaselt vähemalt 2–3 tundi õues. Kõrgem valguse intensiivsus pidurdab müoopia arengut.
2. Kehtesta piirangud ekraaniajale. Ekraanide ees võib veeta maksimaalselt 2 tundi (välja arvatud õppeaeg). Veendu, et laps hoiab nutiseadmeid ja raamatuid silmadest küünarnuki kaugusel ega tee lähitööd lähemal kui 20 cm kaugusel. Iga ühe tunni lähitöö kohta peaks võtma vähemalt 10 minutit pausi silmade puhkamiseks.
3. Kasuta sobivaid müoopia arengut pidurdavaid vahendeid. Veendu, et laps kannab prille või kontaktläätsesid kogu ärkveloleku aja (v.a „uneläätsed”, mida kasutatakse vaid magamise ajal).
4. Käige koos lapsega nägemiskontrollis iga kuue kuu tagant. Nõrgaks jäänud tugevusega prillid või kontaktläätsed kiirendavad miinuse suurenemist. Parimaks jälgimiseks lase mõõta lapse silmapikkuse kasvu.
